Tööleht · Ärevus ja stress
Eralda faktid tõlgendusest, kontrolli ärevat mõtet ja leia olukorrale täpsem vaade.
Veebiversioon
Midagi juhtus ja tuju langes järsku, kuigi kõrvalt vaadates tundub põhjus tühine.
Peas keerleb üks mõte: „ma rikkusin kõik ära“, „minuga on midagi valesti“, „kohe juhtub midagi hirmsat“.
Tahad aru saada, mis tegelikult juhtus ja mida ärevus juurde mõtles.
Kuidas see toimib
Meid ei häiri ainult sündmus ise, vaid ka see, kuidas me seda mõistame. Mõte vilksatab läbi sekundi murdosaga — „ta pole minuga rahul“, „ma kukun läbi“ — ja me peame seda faktiks. Mõttele järgneb tunne ja tundele tegu: jääme vait, väldime, hakkame end õigustama.
Päevik aeglustab seda ahelat. Kirjutad üles, mis juhtus, mida mõtlesid ja tundsid, ning kontrollid siis mõtet faktidega — poolt ja vastu. Eesmärk ei ole mõelda positiivselt, vaid täpsemalt. Mida täpsem on mõte, seda nõrgem on tavaliselt tunne ja seda lihtsam on otsustada, mida teha.
Mõtete päevik on üks kognitiiv-käitumusliku teraapia (KKT) põhivõtteid. KKT on omakorda üks põhjalikumalt uuritud psühhoteraapia suundi. Päeviku kirjeldas Aaron Beck, samm-sammulise versiooni iseseisvaks tööks pakub töövihik „Mind Over Mood“. Metaanalüüsid kinnitavad KKT tõhusust, eriti ärevushäirete ja stressi korral. Uuritud on KKT-d tervikuna: päevik on selle osa, mitte eraldi ravi.
Päevik ei pane diagnoosi ega asenda ravi. Kui ärevus või masendus kestab nädalaid või tekivad mõtted surmast, pöördu spetsialisti poole.
Kui sul on praegu väga raske või tekivad mõtted surmast: 112 — vahetu eluohu korral, ööpäevaringselt; 116 123 — emotsionaalne tugi, kell 10.00–24.00; 116 006 — ohvriabi kriisitelefon, ööpäevaringselt; Eluliin 655 8088 (eesti k), 655 5688 (vene k) — kell 19.00–07.00. Erakorraline abi →