Kognitiivsed moonutused
Hüperboolne diskonteerimine: miks „praegu“ tõmbab tugevamalt kui „hiljem“
Pühapäeva õhtul otsustab Mart kindlalt: „Alates esmaspäevast lähen magama enne keskööd ja hommikul enne tööd käin jooksmas. Ja magusat ainult nädalavahetustel.“ Esmaspäeva hommikul heliseb äratuskell ja Mart vajutab „veel kümme minutit“. Tööle minnes möödub ta kodu lähedal asuvast pagariärist, kust tuleb värske küpsetise lõhna, ja astub sisse koogi järele. Õhtul on Mart jälle kindel: küll homme läheb kõik plaani järgi.
See on hüperboolne diskonteerimine (hyperbolic discounting). Tähenduselt lähedane mõiste on tõmme „praegu“ poole (present bias). Tasu praegu tõmbab tugevamalt kui sama tasu hiljem. Mida lähemal on hetk, seda rohkem kisub kohe võtma. Seepärast on meie plaanid tulevikuks kannatlikud, aga kui „hiljem“ muutub „praeguseks“, valime selle, mis on kohe meeldiv.
Allpool vaatame, mida uuringud näitasid, mille üle teadlased tänini vaidlevad ja kuidas endaga kokkuleppele jõuda. Artikli keskel valid kaks korda Mardi eest pagariäris kingituse.
Sisukord
Lühidalt: kuidas tõmme „praegu“ poole toimib
Mis on hüperboolne diskonteerimine
„Diskonto“ tähendab allahindlust. Ootamine justkui teeb tasule allahindlust: kook nädala pärast tundub „odavam“ kui kook täna. Iseenesest on see normaalne: ootamine on samuti hind. Ebatavaline on midagi muud. See allahindlus pole ühtlane. Ootamise esimene aeg „maksab“ väga palju, edasi läheb kõik odavamaks.
Seda on hästi näha majandusteadlase Richard Thaleri küsitluses. Jutustame selle ümber 2002. aasta ülevaate järgi: Thaleri artiklit ennast meil lugeda ei õnnestunud. Inimestelt küsiti: kui palju raha peaksite hiljem saama, et nõustuksite loobuma 15 dollarist praegu? Tüüpilised vastused olid sellised: kuu pärast 20 dollarit, aasta pärast 50, kümne aasta pärast 100. Arvuta ise: kuu ootamise eest küsisid inimesed 5 dollarit rohkem. Kümne aasta ootamise eest, mis on 120 korda kauem, aga ainult 85 dollarit rohkem.
Sellist allahindlust kirjeldatakse kõveraga, mida matemaatikud nimetavad hüperbooliks. Sellest tulebki sõna „hüperboolne“.
Mille üle vaieldakse. 2002. aasta suures ülevaates nimetasid teadlased ootamisega kahanevat allahindlust kõige paremini kinnitatud kõrvalekaldeks standardsest majandusmudelist, kus see allahindlus on alati ühesugune. Aga kõvera täpne kuju on küsimärgi all. Katsetes, kus tuli oodata kauem kui aasta, allahindlus enam peaaegu ei vähenenud. Ja seda, et allahindlus ootamisega kahaneb, saab seletada ka teisiti. On veel üks mööndus. Paberil oleva rahaga on tõmme „praegu“ poole katsetes sageli nõrk, pingutusega aga märgatavalt tugevam. Uuringute koondülevaate järgi kalduvad inimesed keskmiselt „praegu“ poole, aga katsete vahel on erinevused suured. Seepärast räägime edaspidi mitte täpsest kõverast, vaid tõmbest endast.
Proovi ise: Mardi koogid
Mäng võtab paar minutit. Nii see käib.
1. samm. Mardi kodu lähedal asuv pagariäri tähistab aasta pärast sünnipäeva ja kingib kooke. Valid Mardi eest kingituse ette: ühe koogi või kaks, aga nädal hiljem.
2. samm. Kerid liuguriga aasta edasi ja näed ajajoonel, kuidas kingitused lähenevad.
3. samm. Saabub pidupäev ja müüja lubab uuesti valida.
Miks koogid, mitte raha? Paberil olevate summadega on tõmme „praegu“ poole katsetes sageli nõrk, päris toiduga on see aga hästi näha. Kõik mängijad näevad samu pakkumisi.
Mis tavaliselt juhtub. Hüperboolne kõver ennustab, et valik võib ümber pöörduda. Kuni kaks tasu on kaugel, valime suurema, kuigi see tuleb veidi hiljem. Kui väiksem on lähedal, haarame selle. Seda on kontrollitud. Ühes katses pakuti inimestele väiksemat tasu varem või suuremat hiljem ja seejärel nihutati mõlemad tasud lähemale. Peaaegu kõik osalejad läksid mingil hetkel suurelt tasult üle väiksemale, kuid varasemale. Suupistete katses valisid inimesed nädal ette, mida nad saavad: puuvilja või midagi maitsvat ja ebatervislikku. Nädala pärast lubati neil kohapeal ümber mõelda. Ja ebatervislikku valiti palju sagedamini kui ette valides.
Mida mäng näidata saab ja mida mitte. Koogid ekraanil pole päris ja aasta kerisid edasi sekundiga. Pealegi mäletasid oma esimest vastust ja endale vastu rääkida ei taha. Seepärast võib mängus ka mitte ümber mõelda ja see on normaalne. Mäng näitab, kuidas valiku ümberpöördumine toimib, aga ei mõõda sinu tahtejõudu.
Millal see ei ole viga. Kohe võtta on mõistlik, kui „hiljem“ on ebakindel või sa tõesti tahad just täna. Veaks muutub see siis, kui otsustasid ise ette, et tasub oodata, aga viimasel hetkel mõtlesid ümber ja hiljem kahetsed.
Miks „praegu“ tõmbab tugevamalt
Kujutle kaht puud: madalat ja kõrget, kõrge seisab veidi kaugemal. Eemalt on selge, kumb on kõrgem. Aga mine madalale päris lähedale ja see varjab kõrge enda taha. Nii on ka tasudega: kuni mõlemad on kaugel, näeme, kumb on suurem. Kui väike on lähedal, varjab see suure. See on kujund, mitte kirjeldus sellest, mis peas toimub. Aga see annab edasi, kuidas valik ümber pöördub.
Üks põhjus on see, et lähedus äratab soovi. 2002. aasta ülevaate autorid kirjutavad, et tasu lõhn, välimus ja lähedus ise võivad isu kütta. Siis on raskem oodata. Suupistete katses valisid näljased osalejad sagedamini ebatervislikku, isegi kui tellisid selle nädal ette. Mõte koogist kuu aja pärast peaaegu ei mõju. Kook vaateaknal aga mõjub.
Kus see segab
Tervis. Varem magama minna, trenni minna, teisest tordilõigust loobuda: kasu sellest tuleb kunagi hiljem. Aga rõõm järjekordsest sarjaosast või koogist on kohe. Seepärast on selliseid plaane kerge endale õhtul lubada ja raske hommikul täita.
Sport ja kuukaardid. Spordiklubide uuringus käisid kuutasuga liikmekaardi ostnud inimesed keskmiselt veidi rohkem kui neli korda kuus. Iga külastus läks neile kallimaks kui kümne korra kaardiga. Autorid seletavad seda sellega, et inimesed hindasid oma tulevast tahtejõudu üle. Liikmekaarti ostes lootsid nad kannatlikule „tulevasele iseendale“.
Raha. „Hakkan esmaspäevast säästma“, aga esmaspäeval leidub, millele kulutada. Majandusteadlased kasutavad tõmmet „praegu“ poole, et seletada, miks inimesed kulutavad sageli rohkem, kui nad ette plaanides kavatsesid.
Ära aja seda segi planeerimisveaga. Seal alahindame, kui palju aega töö võtab. Siin teame, et parem on oodata, aga viimasel hetkel valime „praegu“.
Kuidas endaga kokkuleppele jõuda
Hüperboolne diskonteerimine on kirjas ka kognitiivsete nihete kaardil, otsuste ja riski osas. Seal on ka kaotuse vastumeelsus: miks kaotus kaalub rohkem kui sama suur võit.
Korduma kippuvad küsimused
Kas see, kes valib „praegu“, on siis lihtsalt laisk?
Ei. Katsetes on tõmme „praegu“ poole keskmiselt näha inimestel üldiselt, mitte ainult neil, kellel „ei jätku tahtejõudu“. Kasulikum on mitte ennast sõimata, vaid korraldada asjad nii, et õigel hetkel oleks õige valik lihtsam.
Kuidas on hüperboolne diskonteerimine inglise keeles?
Hyperbolic discounting. Lähedane mõiste on present bias, „tõmme oleviku poole“.
