Tööleht · Tõhusus ja energia

„Kui — siis“ plaanid

Otsusta ette, millal ja kus sa asja ära teed ning mida teed, kui tekib tahtmine see edasi lükata.

5 minutitToetub uuringuteleVeebisPDF

Täida veebis PDF printimiseks

PDF · A4

Veebiversioon

„Kui — siis“ plaanid

Millal see aitab

Olukord 1

Oled juba nädal aega plaaninud üht asja ära teha, aga igal õhtul lükkad selle homsesse.

Olukord 2

Istud tööle — ja minuti pärast haarab käsi justkui iseenesest telefoni.

Olukord 3

Hea otsus „esmaspäevast alates“ peab vastu paar päeva ja kaob siis vaikselt ära.

Kuidas see toimib

Miks see aitab

Tahtmine asi ära teha on tavaliselt olemas. Puudu jääb valmis vastus küsimusele, millal täpselt ja mida teha, kui õigel hetkel tuleb peale väsimus või tahtmine uudisvoogu kerida. Ilma sellise vastuseta tuleb iga kord uuesti otsustada — ja enamasti võidab „hiljem“.

Siin on ühendatud kaks uuritud võtet. Kõigepealt kujutad ette, mida tulemus sulle annab, ja nimetad ausalt takistuse enda sees. Siis seod selle takistuse ette ära ühe tegevusega: „Kui …, siis …“. Kui hetk kätte jõuab, ei pea enam otsustama: plaan hakkab peaaegu ise tööle.

Kuidas täita

Vali lähipäevadeks üks konkreetne asi.
Kujuta ette, mis muutub, kui sa selle ära teed.
Nimeta, mis sind seestpoolt tavaliselt takistab.
Otsusta, millal ja kus sa selle teed.
Pane kokku plaan: „Kui [takistus], siis [tegevus]“.
Tee kohe praegu esimene kaheminutiline samm.

Vaata täidetud näidet

Soov või eesmärk: Teha CV valmis ja saata see reedeks ühele töökuulutusele.
Parim tulemus: Ma ei pea enam igal õhtul ennast noomima, et jälle edasi lükkasin. Tekib võimalus saada töö, mis mulle rohkem huvi pakub.
Takistus minu sees: Tekib tahtmine „korraks“ telefoni vaadata,
Millal ja kus: Kolmapäeval ja neljapäeval kell 19.30 köögilaua taga, kohe pärast õhtusööki.
Plaan „kui — siis“: Viin telefoni teise tuppa ja avan CV faili.
Esimene samm 2 minutiga: Panen kolmapäevaks kella 19.30 meeldetuletuse ja tõstan sülearvuti köögilauale.

Millel see põhineb

Toetub uuringutele

„Kui — siis“ plaane (rakenduskavatsusi) on uurinud Peter Gollwitzer. 94 katset hõlmanud metaanalüüsis aitasid sellised plaanid kavatsusi märgatavalt ellu viia (keskmine efekt d≈0,65). Gabriele Oettingen lisas mõttelise vastandamise: kõigepealt kujutad ette tulemust, siis takistust (WOOP-meetod). Kahe võtte koosmõju oli metaanalüüsis tagasihoidlikum — väikesest keskmiseni ning veel väiksem siis, kui inimene täitis lehte üksi, ilma spetsialistita. See on abi alustamisel, mitte garantii.

Kui edasilükkamisega käib juba mitu nädalat kaasas pidev väsimus, apaatia või halb tuju, ei pruugi asi olla planeerimises. Siis tasub rääkida spetsialistiga.