Kognitiivsed moonutused
Ellujääjate efekt: miks edulood annavad vale õppetunni
Õhtul loeb Rasmus ajakirjast edulugude valikut. Üks jättis ülikooli pooleli ja ehitas üles suure ettevõtte. Teine lahkus kolmandalt kursuselt ja tegi äpi, mida kasutavad miljonid. Kolmas jättis samuti õpingud pooleli ja sai rikkaks. Rasmus teeb järelduse: „Paistab, et õppimine ainult pidurdab. Julge pealehakkamine on pool võitu.“
See on ellujääjate efekt (survivorship bias): teeme järeldusi ainult nende põhjal, kes „jõudsid lõpuni“, ja unustame need, kes ei jõudnud. Neid pole näha, seepärast tundub, et neid polegi. Rasmus näeb neid, kes jätsid õpingud pooleli ja said edukaks. Neid, kes samuti pooleli jätsid ega saanud, valikus pole: neist ei kirjutata.
Allpool vaatame, kust on pärit kuulus lugu lennukitest ja mis selles on tõsi, miks me nähtamatud nii kergesti unustame ja kuidas endale õiget küsimust esitada. Artikli keskel paned ise lennukitele soomuse.
Sisukord
Lühidalt: kuidas ellujääjate efekt toimib
Mis on ellujääjate efekt
Kujutle, et tahad aru saada, kas miski aitab edu saavutada. Selleks tuleb võrrelda kõiki, kes nii tegid, ja kõiki, kes ei teinud. Ellujääjate efekt algab siis, kui kätte satub ainult osa: need, kellel kõik õnnestus. Ülejäänud on „välja langenud“ ja vaateväljast kadunud. Ja see, mis võitjatel ühist on, hakkab tunduma võidu põhjusena. Kuigi kaotajatel võis olla täpselt sama.
Selle vea kõige tuntum näide on lugu lennukitest ja soomusest. Proovi seda ülesannet kõigepealt ise. Pärast mängu räägime, mis selles loos on tõsi ja mis legend.
Proovi ise: soomus lennukitele
Rasmuse lugu on raske kontrollida: me ei tea, kui paljud tegid sama. Seepärast proovi kõigepealt ülesannet, kus sama viga on kohe näha. Rasmuse juurde tuleme tagasi mängu lõpus. Mäng võtab paar minutit. Nii see käib.
1. samm. Oled lennuvälja mehaanik ehk inimene, kes lennukeid parandab. Lennukid tulevad lennult tagasi ja kõik kuuliaugud märgitakse täppidena ühele joonisele. Soomust jätkub ainult kahte kohta viiest. Sina valid, kuhu see panna.
2. samm. Näitame seda, mis aitab sinu valikut hinnata. Mida täpselt, saad teada mängus.
Mängu lennukid ja augud on välja mõeldud, need ei ole päris andmed. Kõik mängijad näevad samu lennukeid.
Tavaliselt läheb nii. Aukudega joonis soovitab kaitsta kohti, kus auke on kõige rohkem. Kui panid soomuse kohe puhastele kohtadele, teadsid võib-olla seda mõistatust: see on väga tuntud. Siis ei saa mäng efekti sinu enda peal näidata. Aga elus keegi ei hoiata: „Ettevaatust, sinu ees on ainult tagasi jõudnud lennukid.“ Just seepärast on ellujääjate efekt nii visa.
Waldi lennukid: tõde ja legend
Teise maailmasõja ajal töötas New Yorgis statistikute rühm ehk teadlased, kes teevad järeldusi arvude põhjal. Nende hulgas oli matemaatik Abraham Wald. Tema tööde ülevaate järgi mõtles Wald välja, kuidas hinnata lennuki haavatavust nende masinate kahjustuste järgi, mis lennult tagasi jõudsid. Peamine raskus oli selles, et tagasi jõudmata lennukeid ei saa üle vaadata. Tema meetodeid kasutati ka hilisemates sõdades.
Ümberjutustustes kõlab see tavaliselt nii: sõjaväelased tahtsid tugevdada kohti, kus oli kõige rohkem auke, aga Wald ütles „pange soomus sinna, kus auke pole“, ja teda kuulati. Kinnitust on sellele vähem.
Waldi märkmed on väga tehnilised ja neis pole nõuandeid sõjaväelastele. Kuulsale stseenile on kõige lähemal tema kolleegi lühike meenutus, mis avaldati 35 aastat pärast sõda. Tema sõnul kaldusid sõjaväelased kaitsma kohti, kus tagasi jõudnud lennukitel oli kõige rohkem tabamusi. Wald aga lähtus sellest, et kuulid tabavad lennukit ühtlaselt. Järelikult on tagasi jõudnud masinatel ohtlikes kohtades tabamusi harvem: sellised tabamused saanud lennukid jõudsid harvem tagasi. Efektne lause ja see, et „nõuanne võeti vastu“, on hilisemad ümberjutustused. Ja tuntud pilt punaste täppidega lennukist on joonistatud alles meie ajal, selgituseks.
Waldi mõte ise on aga õige ja väga kasulik. Tagasi jõudnud lennukite augud näitavad, kuhu võib saada tabamuse ja ikkagi kohale lennata. Joonise puhtad kohad ei ole kõige ohutumad, vaid vastupidi, kõige ohtlikumad.
Miks me nähtamatud unustame
Arutleme selle üle, mida näeme. Üks majandusteadlane kontrollis seda katsetes. Osalejad ei saanud kogu infot, vaid ainult valitud osa. Märkimisväärne osa inimestest arutles nii, nagu näeksid nad kõike. Puuduv info ei tulnud neile katsete põhjal otsustades isegi pähe. Kui sageli nii juhtus, sõltus sellest, kui keeruline ülesanne oli. Ta kirjeldab seda reegliga „mida näed, see ongi kõik“.
Edust räägitakse sagedamini. Raamatud, intervjuud ja postitused on peamiselt nendest, kellel õnnestus. See, kes proovis ja hakkama ei saanud, tavaliselt vaikib ja tema lugusid keegi ei otsi. Eredad lood tulevad kergesti meelde ja me peame neid tavaliseks. Sellest lähemalt artiklis kättesaadavuse heuristikust.
Risk paistab parem, kui see on. Teine uurija näitas seda ettevõtteid käsitlevas töös arutluste ja arvutuste abil. Riskantne tegutsemisviis annab nii kõlavaid võite kui ka kõlavaid läbikukkumisi. Läbikukkunud ettevõtted kaovad, võitjad jäävad aga silma ette. Seepärast võib ainult allesjäänuid vaadates otsustada, et risk on kasulik, isegi kui see kokkuvõttes midagi ei anna. Rasmuse lugu on üles ehitatud samamoodi: „jäta kõik ja riski“ paistab sellises valikus teena edu poole, sest neid, kel ei vedanud, seal pole.
Kus see segab
Edulood ja nõuanded. „Tee nagu mina“ kõlab veenvalt, kui seda ütleb võitja. Aga ainult võitjate põhjal ei saa aru, mis neid täpselt aitas: julgus, õnn, tutvused või midagi muud. Võrdlemiseks tuleb teada, kui paljud tegid sama ja mis neist sai. See ei ole argument õppimise poolt ega vastu. See on argument ühe poole põhjal tehtud järelduste vastu.
„Vanasti oli parem.“ Vanad majad, asjad ja laulud, mis on meieni jõudnud, on oma aja parimad. Halvasti ehitatud majad lammutati, logisevad kapid visati ära, nõrgad laulud unustati. Seepärast tundub, et vanasti tehti kõike paremini.
Arvustused. „Mind aitas“ kirjutavad sagedamini need, keda aitas. Need, keda ei aidanud, lahkuvad sageli lihtsalt vaikides. Seepärast ei ütle kümme vaimustunud arvustust veel, kui palju oli pettunuid.
Töö. Meeskond uurib ainult oma õnnestunud projekte ja otsib, mis neil ühist on. Aga sama võis olla ka projektidel, mis ebaõnnestusid: neid lihtsalt keegi ei analüüsinud.
Kuidas näha neid, keda pole näha
Ellujääjate efekt on kirjas ka kognitiivsete nihete kaardil, osas selle kohta, kuidas me lüngad täidame. Selle kõrval on kinnituskalduvus: märkame meelsamini näiteid, mis kinnitavad seda, mida juba usume.
Korduma kippuvad küsimused
Kas edulood on siis kasutud?
Ei. Neist saab teada, mis üldse on võimalik, ja leida ideid. Viga algab siis, kui ainult nende põhjal otsustatakse, mis täpselt edu tõi ja mis sinu puhul toimib.
Kuidas on ellujääjate efekt inglise keeles?
Survivorship bias. Eesti keeles kohtab ka nimetust „ellujääja kallutatus“.
