Artiklid
Depressioon või kurbus: millal tasub abi otsida
Kurbus on tavaliselt äratuntav: midagi on juhtunud ja see teeb haiget. Sa võid nutta, vihastada ja juhtunut ikka uuesti läbi mõelda, kuid mõneks ajaks aitab tähelepanu mujale viia vestlus, töö või jalutuskäik. Depressiivne seisund ei näe alati välja nagu „veel sügavam kurbus”. Mõnikord on selle asemel tühjus, ärrituvus, huvi kadumine või tunne, nagu toimuks sinu tavaline elu kusagil teisel pool klaasi.
Ühe lause, ühe hea päeva ega isegi kestuse järgi ei saa endale diagnoosi panna. Küll aga saad märgata, kui suurt osa elust see seisund puudutab, kui kaua see kestab ning mis on muutunud unes, huvis, mõtetes ja igapäevastes tegemistes.
Sisukord
Lühike vastus: kuidas depressioon erineb kurbusest
Kurbuse kõrval jääb ruumi ka teistele tunnetele
Kurbus ei teki ainult suure kaotuse järel. Oluline vestlus jäi pidamata, suhe lõppes, laps kolis kodust välja või töö osutus teistsuguseks, kui lootsid. Sellistes olukordades on kurbus loomulik: juhtus midagi tähtsat ja tunnet ei saa käsu peale välja lülitada.
Ka kurval ajal ei kao teised tunded tavaliselt päriselt ära. Võid igatseda lahkunud inimest ja samal päeval sõbra nalja peale naeratada. Võid õhtul nutta ja siiski raamatusse süveneda. Valu tuleb lainetena, kuid lainete vahele mahub veel vestlus, huvi või mõni tavaline tegevus.
See ei tähenda, et „tavaline” kurbus peaks kiiresti mööduma. Lein võib kesta kaua, ajas muutuda ja tähtpäevadel uuesti tugevneda. Ainuüksi see, et enesetunne pole kahe nädalaga üle läinud, ei tee leinast depressiooni. Vaata tervikpilti: mis toimub meeleolu ja huviga, kuidas saad hakkama igapäevaste asjadega ning kuidas on enesetunne seotud kaotusega.
Kuidas depressioon erineb tavalisest kurbusest?
Depressiivse episoodi korral esineb alanenud meeleolu, tühjusetunne või huvi kadumine suurema osa päevast peaaegu iga päev, tavaliselt vähemalt kaks nädalat. Sellega võivad kaasneda une- ja söögiisu muutused, tugev väsimus, keskendumisraskused, liigne süütunne, väärtusetuse või lootusetuse tunne ning surmamõtted.
Kui kõige enam häirib jõu puudumine ja sa ei tea, kust alustada, aitab artikkel pidevast väsimusest mõelda, kas pöörduda esmalt perearsti või psühholoogi poole.
Inimene ei pea seejuures iga hetk rusutud välja nägema. Ta võib koosoleku ära teha, sõbrad naerma ajada ja tähtsa ülesande lõpetada. Mõnikord kannavad harjumus ja vastutustunne päeva lõpuni välja, kuid pärast pole enam millekski jõudu. Üks hea hetk ei tühista seda, kuidas mööduvad ülejäänud päevad.
Ka arusaadav põhjus ei välista depressiooni. Kaotus, konflikt, haigus või krooniline stress võivad halvenemisele eelneda. Lihtne reegel „kui põhjus on olemas, siis on see kurbus; kui põhjust pole, siis depressioon” ei tööta.
Depressioon kujuneb sotsiaalsete, psühholoogiliste ja bioloogiliste tegurite keerukas koosmõjus. Selgitus „serotoniin sai otsa” või „dopamiin läks katki” ei kirjelda konkreetse inimese olukorda ega võimalda kodus usaldusväärset hinnangut anda.
Viis küsimust, mis aitavad muutust märgata
Mis on juhtunud sinu huviga? Kas on veel tegevusi, inimesi või teemasid, mille poole sind vähemalt mõnikord tõmbab? Või ei paku varem tähtsad ja meeldivad asjad peaaegu üldse huvi?
Millises eluosas on kõige raskem? Kas enesetunne on seotud ühe kindla sündmusega või on raske peaaegu kõikjal: kodus, tööl, suhetes ja üksinda olles? Selget piiri ei saa alati tõmmata, kuid vahe ühe valusa teema ja kogu elu vahel on tähtis.
Millised tavalised asjad on raskeks muutunud? Sõnumitele vastamine, duši all käimine, söögi tegemine, otsustamine, lapse eest hoolitsemine või kodust väljumine? Mõnikord käib inimene veel tööl, kuid koduste asjade, suhtlemise ja enda eest hoolitsemise jaoks ei jää enam jõudu.
Kuidas on muutunud suhtumine endasse ja tulevikku? Kurbus võib olla väga valus. Depressiooni korral lisanduvad sageli liigne süütunne, enda väärtusetuna tundmine ja veendumus, et midagi ei muutu enam paremaks.
Kui kaua see on kestnud? Mõtle tagasi viimasele kahele nädalale, mitte ainult tänasele päevale. Pane tähele meeleolu, huvi, und, söögiisu, energiat ja võimet teha tavalisi asju. Need märkmed teevad spetsialistiga rääkimise lihtsamaks, kuid diagnoosi nende põhjal ise panna ei saa.
Miks ühest märgist ei piisa
Üks hea päev ei tühista ülejäänuid. Enesetunne võib kõikuda. Olulisem on see, kuidas on möödunud viimased nädalad, mitte üks õhtu, mil suutsid naerda või tööd teha.
Sa saad endiselt oma kohustustega hakkama. Inimene võib kaua edasi töötada ja teiste eest hoolitseda, sest ta on harjunud olema usaldusväärne. See näitab, kuidas ta vastu peab, mitte seda, kui kerge tal on.
Põhjus tundub arusaadav. Depressiivne seisund võib areneda pärast sündmust, mis oligi raske. Isegi selge põhjuse korral võib inimene abi vajada.
Veebitest andis madala või kõrge tulemuse. Küsimustik võib aidata sümptomeid märgata ja vastuvõtuks valmistuda, kuid diagnoos eeldab spetsialisti hinnangut. Madal tulemus ei tähenda, et abi pole vaja, kui sul on halb või sa ei tunne end turvaliselt.
Kõige raskem on töö tõttu. Siis tasub eraldi vaadata ka läbipõlemise võimalust. Läbipõlemine ja depressiivsed sümptomid võivad kattuda. Pikemalt saad lugeda artiklist „Läbipõlemine ja depressioon”.
Kelle poole pöörduda ja mida esimeselt kohtumiselt oodata
Alustada võib perearstist, psühhiaatrist või psühholoogist. Perearst aitab hinnata üldist terviseseisundit ja võimalikke kehalisi põhjuseid, mis võivad anda sarnaseid sümptomeid. Psühhiaater hindab depressiivseid ja muid psüühilisi sümptomeid, ohte ning ravimravi vajadust. Psühholoogiga saab uurida, millised asjaolud enesetunnet halvendavad ja kuidas tasapisi igapäevaste tegevuste ning suhete juurde tagasi pöörduda.
Need ei ole kolm ust, millest tohib valida ainult ühe. Tugeva masenduse, huvi kadumise ja märgatavalt häiritud igapäevaelu korral on mõistlik saada ka meditsiiniline hinnang. Psühholoogiline abi võib käia sellega paralleelselt.
Esimesel kohtumisel piisab täiesti lausest: „Viimastel nädalatel ei taha ma peaaegu midagi, tavaliste asjadega on raske toime tulla ja ma ei saa aru, mis minuga toimub.” Spetsialist küsib juurde: depressiooni hindamine ei piirdu sümptomite kokkulugemisega. Sa ei pea diagnoosi enne vastuvõttu ära tõestama.
Mida saad teha juba täna
Millal on vaja kiiret abi
Ära oota kaht nädalat, kui sul on enesetapu- või enesevigastamismõtted, sa pole kindel, et suudad end turvaliselt hoida, seisund halveneb järsult või sa ei suuda enam süüa, juua ega oma põhivajaduste eest hoolitseda.
Kasuta erakorralise psühholoogilise ja psühhiaatrilise abi kontakte. Vahetu eluohtliku olukorra korral helista 112. Kui võimalik, ära jää üksi ja ütle lähedasele otse, et vajad praegu abi.
Korduma kippuvad küsimused
Kui olen olnud kurb üle kahe nädala, kas see tähendab depressiooni?
Mitte tingimata. Kestus on tähtis, kuid ei tõesta üksi midagi. Spetsialist arvestab ka teisi sümptomeid, nende tugevust, mõju igapäevaelule ja olukorra tausta, eriti leina korral.
Kas depressioon võib alata pärast arusaadavat sündmust?
Jah. Raske kaotus, konflikt, haigus ja teised stressirohked sündmused võivad depressiivsele episoodile eelneda. Isegi siis, kui põhjus tundub selge, võib inimene abi vajada.
Kui ma mõnikord naeran, kas see välistab depressiooni?
Ei. Meeleolu võib muutuda ning inimesel võib olla üksikuid sooje või tegusaid hetki. Olulisem on see, kuidas mööduvad viimased nädalad ja millise hinnaga saad igapäevase eluga hakkama.
Kelle juurde minna kõigepealt – psühholoogi või psühhiaatri?
Tugeva masenduse, huvi kadumise, märgatavalt halvenenud igapäevaelu või depressioonikahtluse korral on mõistlik alustada perearstist või psühhiaatrist. Psühholoog saab samal ajal toeks olla. Vahetu ohu korral on vaja kiiret abi.
